Projekti “Hoolekogude jõustamine”
kokkuvõte
Hüpoteesid
10 hüpoteesi Saaremaa hoolekogude projekti osas.
1
Kohalik omavalitsus on huvitatud kohaliku elu edenemisest ja näeb kooli kui kogukondliku arengu keset.
2
Kooli hakkamasaamine sõltub terve kogukonna koostööoskustest.
3
Autoritaarne juhtimine vastab üha vähem Eesti ühiskonna tänastele ootustele.
4
Uuringute põhjal tajuvad koolijuhid ennast keerulistes olukordades üksi jäetuna.
5
Koolijuhtide üksindust saab leevendada kogukonna koostööoskusi parandades.
6
Oma lapse arengukeskkonna parandamise nimel on paljud lapsevanemad valmis senisest rohkem kooliellu panustama.
7
Kui lapsevanemad on paremini kaasatud koolielu mõjutavate sisuliste otsuste tegemisse, paraneb koolikogukonna koostöö ja tulemuslikkus.
8
Tervikliku teaduspõhise koolitusprogrammi koostamine ja rakendamine loob eeldused koolitatud kogukonnaliikmete kaasamiseks oluliste otsuste tegemisse.
9
Eesti Lastevanemate Liidu projekti „Hoolekogude jõustamine“ meeskonnal on piisav rahvusvaheline tugi ja võimekus, et luua ning ellu viia vajalik koolitusprogramm.
10
Konkreetse projekti elluviimine aitab viiel koolijuhil oma kogukonnas saavutada soovitud koostöö.
Eesmärgid
- Aktiivsetele lapsevanematele ja õpilastele uue võimaluse avamine enda harimiseks, et olla kaasatud koolielu oluliste otsuste tegemisse.
- Fookuse viimine koolikogukondades võimumängudelt koostööle.
- Koolide hoolekogudest saavad koolijuhi eestvedamisel kohaliku omavalitsuse usaldusväärsed koostööpartnerid.
Lubadused
- Demokraatia õppimine ja praktiseerimine algab koolist
- Ainult otsustaja saab vastutada
- Liider toob õiged inimesed kokku
- Ainuke tõeline kasu on vastastikune
- Jagatud juhtimine võimaldab suurema hulga kompetentsete inimeste kaasamist
- Kool on elukestva õppe keskkond kõigile põlvkondadele
- Vabatahtlik töö koolikogukonnas vormib uue põlvkonna poliitikud
Partnerid
Osalejad
Algselt oli projektis taotlus leida Eestist 10 konsultanti, kes on valmis läbima kolmeaastase programmi ja seeläbi kujunema haridusasutuste arengut uurivateks ja toetavateks konsultantideks. Jutt programmist ja seda juhendavatest saksa ja soome õpetlastest levis kiiresti ning tänu sellele leidsime soovitud kümne Eesti hoolekogude tulevase konsultandi-koolitaja asemel lausa 28 vastava valmisolekuga inimest, kellest neli olid hiljuti gümnaasiumi lõpetanud noort, kes Trigoni juhitud konsultantide nädalased treeningmoodulid ning hilisemad Jyväskylä teadlaste juhitud õppemoodulid kujunesid kogu projekti vaimseks selgrooks.
Tulemused
1. Hea ettevalmistusega konsultandid, kes on tahtelised ja võimelised töötama haridusasutuse arengut toetava meeskonnana. Plaanitud 12 asemel on säärase valmisolekuga 24 + 4 konsultanti Eestist ja 5 välismaalt.
2. Intellektuaalsed väljundid, mida on kokku neli.
Rahastajad
Tööriistad
Projekt „Hoolekogude jõustamine“ loodi selleks, et aidata haridusasutuste hoolekogudel jõuda tasemele, kus kooli ja omavalitsusjuhid võivad osa juhtimisotsuseid usaldada vastava ettevalmistusega hoolekogu liikmetele. Seega oli eesmärk luua ühiskonnas nn rohujuure tasandil eeldused jagatud juhtimise kujunemiseks. Koostöös Trigoni Akadeemia õppejõududega loodi sel eesmärgil kolm koolitusprogrammi: esiteks 4 nädalane kursus konsultantidele, kes hoolekogusid aitavad; teiseks ühepäevane kursus tervele koolikogukonnale ja siis kolmepäevane kursus juba valituks osutunud hoolekogu liikmetele. Kuigi pandeemia tõttu lükkus koolituste testimine peaaegu kaks aastat edasi, õnnestus need siiski lõpuks töökorda saada. Väga tänuväärne oli seejuures asjaolu, et saime projekti lõpptähtaega poole aasta võrra pikendada.
Lisaks koolitusprogrammidele loodi neljanda intellektuaalse väljundina koostöös Jyväskylä Ülikooli teadlastega haridusasutuse arengu toetamise ja hindamise metoodika. Nii selle väljatöötamisel kui ka rakendamisel kasutati tegevusuuringu meetodit. Ka see tööprotsess kujunes väga pingeliseks. Tänu sellele, et soome teadlased olid kaasatud kõigisse konsultantide väljaõppeprogrammi osadesse, oli neil ka hea ülevaade sellest, mida konsultantidel õnnestus esimese nelja treeningmooduli jooksul koolides teada saada ja ära teha. Teadlastel oli seega hea ülevaade konsultantide endi arenguprotsessist ning ka nn nullpunktist, kust koolide ja konsultantide koostöö algas.