Projekti “Hoolekogude jõustamine”
tööriistad

Loome eeldused teadlikult keskendunud rahumeelseks transformatsiooniprotsessiks erinevates koolikogukondades nende kogukondade erinevatel arenguetappidel.

Meie projekti üks olulisemaid lühiajalisi eesmärke oli koolitada grupp kooli hoolekogu mentoreid-konsultante, kellel on sobivad isikuomadused ja piisav elukogemus, et olla valmis looma eeldusi teadlikult keskendunud rahumeelseks transformatsiooniprotsessiks erinevates koolikogukondades nende kogukondade erinevatel arenguetappidel. 

Esimese koolitusmooduli peamised eesmärgid olid:

1. Tuua kokku vähemalt 16 suure potentsiaaliga tulevast konsultanti, kes on valmis end aastaid harima, et olla praktiliseks toeks koolikogukondadele Eestis ja mujal Euroopas.
   
2. Leida jätkusuutlik koolitusformaat koostöös Trigoni Instituudi, Jyvaskyla Ülikooli, Euroopa Lastevanemate Liidu ja Eesti Lastevanemate Liiduga.
   
3. Määratlege kõigi osalejate üldine tase konsultantidena ja luua eeldused suuremate erinevuste  tuvastamiseks ja ühtlustamiseks  mooduli esimese nelja päeva jooksul, et liikuda edasi ühise õppekava alusel ja samas tempos.
   
4. Tutvustada kõigile välispartneritele Eesti ja täpsemalt Saaremaa kultuurilugu, et nad mõistaksid paremini, millega nad peaksid arvestama meie konsultantide ja koolikogukondade abistamisel. 

1. Tulevikuprotsessid ja visioonid
2. Suundumused ja arengud
3. Presencing (Otto Scharmer)
4. Disainmõtlemine
5. Kontakt ja lepingute sõlmimine
6. Konsultandi roll
7. Mentorlus
8. Nõudeprofiil konsultantidele
9. Juhtimine. Enda ja teiste juhtimisel
10. Otsuste tegemise modereerimine

1. Mis on see jõud, mis peitub looduses arengu taga?
2. Kuidas hinnata oma meeskonna arengut tahte tugevuse, tunde puhtuse ning mõtte selguse kontekstis?
3. Õpime mõistma olukorra ja situatsiooni tajumise ning füüsiliste, sotsiaalsete, turvalisuse ja ego vajaduste vahel. Seejärel õpime eristama, kuidas vajaduste rahuldamine või siis mitte rahuldamine erinevaid emotsioone esile kutsub ja kuidas see lõpuks meie käitumise kujundab.
4. Treenime kollegiaalsete kokkulepeteni jõudmist.
5. Otsime muutustega seonduva vastupanu allikaid ja võimalusi vastupanu vältimiseks või leevendamiseks.
6. Õpime tundma efektiivse informatsiooniprotsessi ülesehituse aluspõhimõtteid ja disainielemente.
7. Tutvume lähemalt lahenduse leidmise ja otsuse tegemise protsessi peenmehhaanikaga.

Antud teema paremaks käsitlemiseks tõlkisime ja andsime välja Friedrich Glasli õpik „Konfliktide lahendamine – praktilised harjutused, meetodid ja kontseptsioonid“. 

Lisaks raamatule on ette valmistatud ka 90 leheküljeline töövihik praktiliste harjutuste jaoks.

Koolituste teemad:

1. Muutuste juhtimise- ning rakendusprotsessid. 

Selle koolituse peamine otstarve on aidata võimalikult suurel hulgal kogukonna liikmetel leida ühiselt läbi praktiliste rühmatööde vastused alljärgnevatele küsimustele:

1. Kogukonnaks kujunemise aluspõhimõtted.
2. Kool kui kogukonna süda
3. Mille suunas me kogukonnana liigume?
4. Millest me eemale liigume?
5. Mis on vaja kohe ära teha?

Selle koolitusprogrammi abil saab äsjavalitud uue hoolekogu liikmed aidata häälestada sujuvale meeskonnatööle. Ideaalis toimuvad koolituspäevad nädalavahetustel mõnenädalase vahega, et jääks aega õpitu praktiseerimiseks. Kõik kolm päeva on üles ehitatud selliselt, et esmalt toimuvad kogemust pakkuvad harjutused, siis selgitav teooria lühikese loenguna ja kinnistav arutelu. Igas koolituspäevas on kindel osa, mis käsitleb hoolekoguga seotud formaalseid asjatoimetusi ja nn tüüpdokumentatsiooni. Tasakaalustamiseks on mängulised harjutused, mis kujundavad meeleolu ja praktilisi kogemusi.

1. Suhete loomine ja hoidmine
2. Organisatsiooni ideoloogia kujundamine
   
3. Kodukorra kokkuleppimine

1. Inimese ja organisatsiooni arenguetapid
   
2. Konflikt kui võimalus

1. Töörühmade loomine
   
2. Arengukava ja õppekava kujundamine
   
3. Eelarve loomine ning jagatud eelarve 

Koolis tegevusuuringu korraldamise eelduseks on kooli juhtkonna ja koolikogukonna ühine arusaam arengu vajadusest. Sel juhul saab tegevusuuringut kasutada selle arengu toetamiseks ja tõestamiseks ning see võimaldab kaasataoskusteavet väljastpoolt.

Kui tavaliselt toimuvad muudatused selle tõttu, et mingi variant hakkab rohkem meeldima, ollakse tüdinud senisest rutiinist ja/või soovitaks midagi muuta (mõnel juhul ka sellepärast, et väljaspoolt oodatakse või isegi nõutakse muutust), siis tegevusuuringu aluseks on olukorra kaardistamine ja probleemi(de) sõnastamine (soovitud olukord versus tegelik olukord). Selle alusel sõnastatakse tegevusvariandid sh teadusuuringutest ja alalüüsitakse nende sobivust antud kontekstis.

Kui tavaolukorras otsustab juht teha muudatuse, siis tegevusuuringus tehakse valik erinevate tegevusvariandide vahel, otsustatakse ühiselt sh sõnastatakse tähtajad ja hindamiskriteeriumid.