Projekti “Hoolekogude jõustamine”
eellugu
Selle konkreetse projekti seeme sai külvatud aastal 2006, kui ELVL toonane juhatus otsustas lapsevanemate ja koolikogukondaade aitamiseks luua haridusasutuste hoolekogude koolitamise programmi. Et programmiga võimalikult paljude lasteaedade ja koolide hoolekogudeni jõuda, otsustati välja õpetada tosin koolitajat. Väljaõppeprogrammis läbisid ja asusid hoolekogusid koolitama Kristiine Vahtramäe, Urve Mukk, Ly Niinelaid, Valdek Rohtma jne. Programmi peamine väljatöötaja ning koolitajate koolitaja oli ELVL juhatuse liige Aivar Haller.
2006 – 2017 koolitati enam kui 500 kooli ja 300 lasteaia hoolekogu, mitmeid neist korduvalt, sest enamasti muutusid isikkoosseisud mõne aasta tagant.
28. detsember 2017 toimus esimene kohtumine Saaremaa Vallavalitsusega, kus arutati võimalust luua vallas kuni viiele haridusasutusele nn eristaatus, mis võimaldaks konkreetsel hoolekogul tavapärasest suuremat otsustamise vabadust. Otsustati, et kui ELVL leiab viis õpihimulist koolikogukonda, siis on valla juhtkond valmis astuma vastavaid samme. ELVL otsustas valmis kirjutada Erasmus+ kolmeaastase rahvusvahelise projekti nimega „Hoolekogude jõustamine“ (Empowering od School Boards). Projekti asusid kirjutama kaks ELVL juhatuse liiget – Hillar Lõhmussaar ja Aivar Haller.
31. jaanuar 2018 kohtusid projekti koostajad Saaremaal Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Kuressaare Gümnaasiumi hoolekogude juhtide Anton Terase ja Maris Rebeliga. Otsustati projekti eeltööna läbi viia Saaremaa hoolekogude liikmete seas küsitlus. Aivar Haller kutsus küsitluse loomiseks appi Jüri Ginteri Tartu Ülikoolist. Anton Terase vastutas küsitluse levitamise eest. Märtsi jooksul vastas üle 40 asjaosalise, kokkuvõtet saab lugeda SIIT.
novembril 2018 toimus ELVL eestvedamisel Eesti Hariduskongressil Viljandis töötuba “Lapsevanem tuleviku Eesti vaimsuse kujundajana”, kus osalejad jõudsid viie olulise kokkuleppeni:
- Lapsevanem on võtmeisik oma lapse arengukeskkonna kujundamisel.
- Et uus põlvkond lapsevanemaid suudaks senisest paremini kanda lapsevanema rolli, on selleks vaja luua ühiskondlikud tingimused.
- Et lapsevanem saaks osaleda kooli, kui arengukeskkonna kujundamises, peab ta võtma vastutuse otsustusprotsessides osalemise kaudu.
- Et lapsevanem saaks osaleda otsustamises, peab ta olema haritud.
- Et lapsevanemaid harida, vajame riiklikku koolitusprogrammi, mille märksõnadeks on suhtlemisvõimekus (arenguõpetus ja konfliktijuhtimine) ning kollegiaalne juhtimine.
17.-18. detsember 2018 – Rahvusvaheline haridusseminar “Hoolekogu kui aktiivse kodaniku arengukeskkond”. Seminarile kutsuti esinema ja töötubasid juhtima selle valdkonna asjatundjad Soomest ja Taanist.
Jyvaskylä ülikooli professori Mikael Risku, kelle haridusjuhtimise mudelite ja praktika vastu tuntakse suurt huvi mitte ainult Euroopas vaid ka näiteks Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Taani lastevanemate ühenduse ( Skole og Forældres) kauaaegne (2012 – 2018) president Mette With Hagensen, kes oli viimased 12 aastat olnud aktiivselt seotud Taani hoolekogude koolitamisega.
Seminar oli sissejuhatuseks pikemale haridusuuenduste protsessile ning ELVLi peamine ülesanne oli koostöös oma välismaiste kogenud kolleegidega läbi mõelda tulevikku suunatud protsesside aluspõhimõtted ja loogika, mis parimal moel meie kultuurikonteksti sobituksid.
Seminaril osales 24 lapsevanemate, koolijuhtide ja haridusametnike esindajat. Seminari töökeeleks oli inglise keel. Seminari korraldamist toetas Haridusministeerium ja seetõttu oli osalemine seminaril tasuta. Seminaril osalejatest kujunes välja tulevase Erasmus+ projekti tuumikmeeskond.